Mis on hoiu-laenuühistu ja kuidas ta toimib?

Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused. Nende tegevuse seaduslikud alused tuleneved peaasjalikult kahest Eesti Vabariigi seadusest: Hoiu-laenuühistu seadusest ja Tulundusühistuseadusest. Mõned majandustegevuse küljed on lisaks reguleeritud veel äriseadustiku, Krediidiasutuste seaduse ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kõigile sedalaadi äriühingutele laienevate sätetega.

Hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele peaasjalikult kahte põhilist rahateenust. Kõigepealt hoiustavad oma liikmete ehk ühistu kaasomanike raha, tehes seda kõige vastutustundlikumal võimalikul moel. Teiseks, annavad oma liikmetele mitmel eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel. Põhjus on selles, et hoiustatav raha on omanike endi oma. Säästude kasvik, mis tekib ühistu kaudu väljalaenamisest, kuulub samuti neile. Kasviku, kui see ületab tegevuskulusid, võib aasta lõppedes ühistu omanikele välja jagada. Tavaliselt seda küll ei tehta. Selle asemel parandatakse kasumi varal ühistu teenustevalikut: suurendatakse hoiuseintsessi, alandatakse laenuintressi või töötatakse välja mõni lisateenus, mida varem ühistu ei pakkunud. Või jälle parandatakse teisi tingimusi, millest võidavad edaspidi kõik ühistu liikmed.

Kuna kasumitaotlus pole ühistu esmajärguline ülesanne, siis on tema tegevuskulud väikseimad mõeldavad, kattes ennekõike ühistu opereerimise kulud. Panga käimapanevaks jõuks on aga teatavasti just omanike kasumiahnus. Klientide tegelikud vajadused lähevad seejuures õige vähe korda.

Teenuste valik muidugi sõltub ühistu suurusest ja east. Suurte ja kogenumate ühistute juures saavad liikmed sooritada peaaegu kõiki samu tehinguid nagu pankadeski. Eesti ühistud siiski näiteks liisingtehinguid ei vahenda. Meil pole veel ka internetipanka, oma maksekaarte ega sularahaautomaate. Mitme maa hoiu-laenuühistute võrgustikel on aga needki olemas.

Ühistu juhid ja laenukomitee valitakse üldkoosolekul ja sinna võib kandideerida iga ühistu liige. Laenukomitee liikmed töötavad n.ö. ühiskondlikel alustel. See tähendab, et nad ei saa preemiaid selle eest, et jagavad laenuraha kiiremini, kallimalt või rohkem välja. Hoiu-laenuühistu juhtide tegevus on liikmete valvsa järelevalve all. Üldkoosolek langetab otsuseid põhimõttel “üks liige – üks hääl”. See tähendab seda, et ühistu kapitali rohkem panustanud liige ei saa selle eest suuremat otsustusõigust. Ta ei saa võimalust enda huvisid jõuga kehtestada.

Eesti tänast pangandusmaastikku silmas pidades on oluline seegi, et hoiu-laenuühistutes hoiustatud ning laenatud raha, nii nagu ka sellelt teenitud kasvik ei lähe ühistu liikmeskonna elu- ja tegevuspiirkonnast välja. See on kapital, mis töötab alati üksnes Eesti elanike ning eesti elu edenemise hüvanguks. Eesti kaks võõramaist pangahiidu seevastu on teeninud meie säästude hoidmisest ja neid kasutades hiigelkasu. Selle kõige võrra oleme meie täna vaesemad.

See kõik tingib, et hea tava järgi rakendatud hoiu-laenuühistud ei saa võtta arutuid riske nagu muud krediidi- ja finantseerimisasutused. Sellised ühistud on jätkusuutlikud ka rasketes majandusoludes ning peaaegu pankrotikindlad. Probleemsete laenude osakaal meie tugevamate hoiu-laenuühistute laenuportfellis jääb tänaseski olukorras 0,5 ja 1 protsendi vahele. Oht tekib üksnes siis, kui liikmed muutuvad ükskõikseiks oma raha saatuse suhtes ning lakkavad osalemast ühistu juhtimises.

Enamikku maailma rahaühistuid toetava ja ühendava Hoiu-laenuühistute Maailmanõukogu (WOCCU) andmed kajastavad ühistute tegevust ligemale sajas riigis üle maailma. Suurimad võrgustikud on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Indias, Koreas, Brasiilias, Mehhikos, Iraanis. Euroopa maadest Iirimaal, Poolas, Suurbritannias, Ukrainas jm. Paljudes maades ajab enamjagu eraisikuid ja paljud väikefirmad oma rahaasju pigem ühistute kui pankade vahendusel. Iga kolmas USA elanik on hoiu-laenuühistu liige. Kokku 8000 ühistu käes on 6% USA tohutust pangandusturust.  Iirimaal on ühistute turuosa koguni 1/3. Leeduski, kus panganduse olukord sarnaneb Eestile, on maapiirkondade n.ö. pangandusturust umbkaudu viiendik hoiu-laenuühistute teenindada.

Eestis on pangandusala arvamusliidrid pikemat aega püüdnud jätta muljet nagu oleksid hoiu-laenuühistud ajaloolised rahaasutused, millel meie moodsas ühiskonnas ei ole kohta. See on harimatu või tahtlikult väär väide. Tõsi on küll see, et paljudes Euroopa maades, sealhulgas meie naabruses Skandinaaviamaades ja Soomes on ühistud asendunud ühistuliste pankadega. Aga samal ajal on oma hoiu-laenuühistu Ameerika Ühendriikide Valge Maja personalil, ÜRO ja Maailmapanga peakorterites…