Kasulik info

Rahvusvaheline Hoiu-laenuühistute Päev

 

Hoiu-laenuühistute ajaloole pani alguse ühistulise liikumise idee, mis 19. sajandil Euroopas levima hakkas.
Esimesteks laenuühistuteks peetakse 1846/1847 ränga põua-aasta järel Saksamaal loodud vastavaid ühistuid. Esimese neist lõi Friedrich Wilhelm Reiffeisen 1849.a. Flammersfeldis. Selle ühistu laenutegevus sõltus rikaste annetustest. 1864. aastal aga rajas sama mees juba teise, seekord juba klassikalise hoiu-laenuühistu, mille osanikeks olid peaasjalikult farmerid. Tolles rakendati kõiki peamisi täenapäevani elujõulisi hoiu-laenuühistu toimimispõhimõtteid.
Peatselt rakendas Luigi Luzzatti sama ideed Itaalias. Saksa ja Itaalia algatusi peetaksegi HLÜ liikumise alguseks.Teame, et 19. sajandi keskel töötasid Eestis mõisnike krediidikassad, mis rahastasid talude päriseksostmisi ning toimisid ligikaudu samalaadsetel kogukondlikel põhimõtetel. Paraku on nende tegevusest liiga napilt teada, et seda kõrvutada Lääne-Euroopa faktidega…

1900-ndate algul levis HLÜ idee ja organisatsioonivorm Ameerika mandrile. Esmalt Kanadasse ja seejärel ka Ühendriikidesse, kus sai kiiresti rahva hulgas populaarseks.

Ameerika Ühendriikide Massachusettsi HLÜ Liiga üritas 1927. aasta 17. jaanuaril, Benjamin Franklini sünni-aastapäeval esmakordselt tähistada ametlikku hoiu-laenuühistute pidupäeva. Paraku see tava hääbus peagi.
1948. aastal otsustas Ameerika Ühendriikide HLÜ Rahvuslik Assotsiatsioon (CUNA) asuda tähistama rahvusvahelist hoiu-laenuühistute päeva taotlusega konsolideerida ühistute entusiaste.

Selleks valiti oktoobrikuu kolmas neljapäev. CUNA rahvusvahelise talituse aktiivsel eestvedamisel saavutaski see tähtpäev maailma hoiu-laenuühistute rahva poolehoiu.
1971. aastast, kui asutati Hoiu-Laenuühistute Maailmanõukogu (WOCCU), läks ka päeva tähistamise korraldamine loomulikku rada pidi uue organisatsiooni kätte.

Rahvusvahelise hoiu-laenuühistute päeva puhuks (inglise keelepruugis “ICU Day”) edastab WOCCU terve paketi abimaterjale (vt.:http://www.woccu.org/events/icuday), kuidas tähtpäeva tähistada.

Maailmast

Euroopa hoiu-laenuühistute võrgustik. 2. märtsil 2009 asutati Euroopa hoiu-laenuühistute võrgustik (European Network of Credit Unions). See kujutab endast lobby-organisatsiooni, mis, esindades võimalikult suuremat hulka rahvuslikke HLÜ liite, hoiab nö kätt pulsil Euroopa Komisjoni ja europarlamendi seadusandlikel initsiatiividel ja korraldab HLÜ-de vajaduste esindamist Euroopa Liidu juhtorganites. ENCU kohta loe lähemalt altpoolt.

Mis on ENCU? European Network of Credit Unions (ENCU) asutati kaheaastase Euroopa suuremate HLÜ liitude nõupidamisteseeria tulemusena 2009. aasta kevadel. Selle peamised algatajad olid Iiri, Suurbritannia ja Poola HLÜ-de keskorganisatsioonid kui kõige suuremad. Ideed toetas otsustavalt WOCCU, aidates organisatsiooniliselt (nii raha kui eestvõtjate poolest) korraldada esimesi nõupidamisi Brüsselis. Praegu kuuluvad võrgustikku alaliselt kuue riigi HLÜ liidud (Eesti nende hulgas!).
Ukraina, Makedoonia ja Slovakkia on esialgu vaatleja rollis. Mõned aastad tagasi tekkisid Hollandis esimesed hoiu-laenuühistud. Holland on saamas aktiivseks osaliseks ENCU töös.

ENCU toimetab ennekõike järgmisel moel: Üks Brüsseli professionaalseid lobby-firmasid tagab, et võrgustiku liikmed oleksid kursis kõigi HLÜ-sid puudutada võivate Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni algatustega. Vajadusel korraldab HLÜ-sid ühendavate ühiste seisukohtade kujundamise ning nende edastamise vastavaid küsimusi käsitlevatele organitele Euroopa Liidu juhtaparaadis. ENCU liikmete ja vaatlejate esindajad kogunevad kahel korral aastas Brüsselisse asju läbi arutama ning ühist poliitilist seisukohta ning toimimistaktikat kujundama. Seesama lobby-firma korraldab samal ajal vajalikke kohtumisi võtmeisikutega EL juhtorganites. Koosolekute vahelisel ajal aga märgukirjade koostamist ja edastamist.
2014.a detsembris loodi Euroopa Parlamendis hoiu-laenuühistute parteidevaheline toetusgrupp. Sellega on liitunud 18 europarlamendi saadikut Poolast, Iirimaalt, Suurbritanniast, Luksenburgist, Austriast ja Soomest.
 

Värskem info vt. http://www.creditunionnetwork.eu
Muud lingid WOCCUhttp://www.woccu.org

Ühistu asutamine

Esmalt tuleks selgeks saada, mille poolest pankade poolt pakutavad rahateenused hoiu-laenuühistu algatajate rahulolematust põhjustavad. Pangad ju on enam-vähem kõik Eesti elanikud ja ettevõtted riigi utsitamisel oma klientideks värvanud. Paljud on end märkamatult pankadele “maha müünud”, olles seotud pikaajaliste kohustustega panga vastu. Selle lõa otsast on raske vabaneda…
Kui hoiu-laenuühistu (HLÜ) asutamise ajend on klaar, siis peaks hoolikalt läbi lugema mõned Eesti Vabariigi seadused, mis sätestavad ühistu asutamise ja toimimise peamised reeglid. Need on:

  • Hoiu-laenuühistu seadus
  • Tulundusühistu seadus
  • Krediidiasutuste seadus
  • Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus
  • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
  • Krediidiandjate ja -vahendajate seadus

Kaks esimest puudutavad otseselt hoiu-laenuühistuid. Järgmised viis aga sätestavad mõned kõiki rahaasutusi puudutavad reeglid. Kasuks tuleb ka Äriseadustiku tundmine.
Edasi tuleb toimetada vastavalt nimetatud seadustega kehtestatud nõuetele.
HLÜ asutamiseks peab asutamiskoosolekul (see on HLÜ esimene üldkoosolek!) olema kohal vähemalt 25 isikut. Seal koostatakse notariaalne asutamisleping. Asutamislepingu sõlmimiseks tuleb valida nõukogu, juhatus, laenukomitee ja audiitor. Asutamisotsusega kinnitatakse ühtlasi põhikiri. Asutamiskoosoleku ajaks peab olema märgitud ka osakapitali jaotus.
Pärast notariaalset asutamislepingu sõlmimist saab avada pangakonto, kuhu tuleb tasuda liikmeks astumise maks ja osamaksed osakapitali kogumiseks. Kui on kogunenud osakapital 31 950 eurot, esitab juhatus materjalid äriregistrisse.

Sellise protseduuri näevad seadused ette. Notarilt võib järele küsida, millist protseduuri hinnata lihtsamaks: kas kutsuda notar koosolekule või koostada korrektne asutamiskoosoleku protokoll kõigi nõutud manustega ning vormistada asutamisleping hiljem notaribüroos nende paberite põhjal.
Pärast asutamislepingu sõlmimist on 6 kuud aega raha kogumiseks. 6 kuu jooksul peab äriregistri kanne olema tehtud.
Asutamislepinguks on seaduste järgi vaja eelnevalt kindlaks saada ja otsustada ära:

  1. HLÜ ärinimi
  2. Asukoht (nii nagu põhikirjas)
  3. Aadress
  4. Tegevuse eesmärk (nii nagu põhikirjas)
  5. Tegevuspiirkond (nii nagu põhikirjas)
  6. Asutajate nimed ja elu- või asukohad
  • 7. Osakapitali suurus asutamisel (osakapitali kavandatav suurus)
  • 8. Asutajate poolt tasutud sisseastumismaksu ja osamaksu jaotus asutajate vahel
  • 9. Osamaksu ja sisseastumismaksu suurus, tasumise kord, aeg ja koht
  • 10. Juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad
  • 11. Laenukomitee liikmete nimed
  • 12. Revisjonikomisjoni liikmete nimed
  • 13. Asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord

Hoiatused

Hoiatus Tallinna Hoiu-laenuühistu kohta!

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, olles hoiu-laenuühistute esindusorganisatsioon, ning omades ülesannet seista hoiu-laenuühistute hea nime eest, peab vajalikuks välja tuua Tallinna Hoiu-laenuühistu kohta järgnevad avalikkusele teatavaks saanud asjaolud.

Esmalt anname teada, et Tallinna Hoiu-laenuühistu ei kuulu Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu.

Äriregistri andmetel on Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Aleksandr Kostin ühtlasi ka Placet Group OÜ osanik ja juhatuse liige. Viimane äriühing tegutseb kaubamärgi SMS Money nime all ning väljastab oma kodulehekülje ning intress.ee andmetel ligi 100% aastaintressiga kiirlaene.  Liit juhib tähelepanu veel asjaolule, et 09.05.2012 on Placet Group OÜ esitanud kaubamärgitaotluse Patendiametile kaubamärgi „Tallinna Hoiu-laenuühistu Sinu uue muretu elu algus!“ registreerimiseks. Seega kaubamärki ei taotle mitte tähise ärinime omanik Tallinna Hoiu-laenuühistu, vaid SMS laenuäriga tegelev äriühing. See omakorda viitab Placet Group OÜ ja Tallinna Hoiu-laenuühistu ühisele eesmärgipärasele tegevusele, 

kuivõrd SMS – laenufirma poolt pole võimalik kaubamärki registreerida ilma Tallinna Hoiu-laenuühistu kirjaliku nõusolekuta.

Veel soovib Eesti Hoiu-laenuühistute Liit tuua välja järgnevad ajakirjanduslikud käsitlused Tallinna Hoiu-laenuühistu tegevusest:

  1. Kesknädal. Marek Jürgenson 18.08.2010 . Hoiu-laenuühistud – kas aus äri?
  2. Äripäev. Hannes Sarv. 13.09.2010. Hoiuse eest priske 15%, aga see on kampaania.
  3. Eesti Päevaleht. Andres Reimer. 22.02.2012. Tallinna hoiu-laenuühistu raha läheb kavalalt SMS-laenudeks. Eesti Päevaleht. Andres Reimer. 22.02.2012. Tallinna hoiu-laenuühistu raha läheb kavalalt SMS-laenudeks.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ei saa kinnitada või ümber lükata ajakirjanduses ilmunud teavet ning ei vastuta selle teabe sisu eest. Vaatamata sellele soovib liit ajakirjanduses ilmunule tähelepanu juhtida, et Tallinna Hoiu-laenuühistu praegused ja tulevased liikmed

 

oleksid võimalikest ohtudest teadlikud

Ülikõrgete intressimääradega kiirlaenutegevus on nii eetilises kui moraalses plaanis ühistegeliku pangandusega kokkusobimatu. Rahvusvahelise Ühistegevusliidu (ICA – International Cooperative Allians) järgi tuginevad ühistud omaabile, omavastutusele, demokraatiale, võrdsusele, õiglusele ja solidaarsusele. Seega kannavad omaalgatuslikud ühistud ka sotsiaalset vastutust. Sellest tulenevalt ei saa hoiu-laenuühistule kunagi olla võimalik väljastada laene liigkasuvõtjalike intressimääradega või mis tahes viisil soodustada või toetada sellist tegevust. Sellise tegevuse praktiseerimine hoiu-laenuühistu nime alt on hoiu-laenuühistu põhiväärtusi riivav ning seetõttu taunitav. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit mõistab sellise tegevuse põhimõtteliselt hukka.

28.05.2012

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit

Loe ka HLÜ Liidu juhatuse liikme Erki Pisukese artiklit “Postimehes” 17. märtsist 2017.